Elektripinge

Elektripinge on määratletud kui elektripotentsiaalide erinevus elektrivälja kahe punkti vahel.

Kasutades veetoru analoogiat, võime visualiseerida pinget kõrguste erinevusena, mis paneb vee alla voolama.

V = φ₂ - φ₁

V on pinge punktide 2 ja 1 vahel voltides (V) .

φ ₂ on elektripotentsiaal punktis #2 voltides (V).

φ ₁ on elektripotentsiaal punktis #1 voltides (V).

Elektriahelas on elektripinge V voltides (V) võrdne energiatarbimisega E džaulides (J)

jagatud elektrilaenguga Q kulonides (C).

$V=\frac{E}{Q}$

V on pinge, mõõdetuna voltides (V)

E on energia mõõdetuna džaulides (J)

Q on elektrilaeng, mõõdetuna kulonides (C)

Pinge järjestikku

Mitme järjestikuse pingeallika või pingelanguse kogupinge on nende summa.

V_T = V₁+ V₂+ V₃+...

V _T - ekvivalentne pingeallikas või pingelangus voltides (V).

V ₁ - pingeallikas või pingelangus voltides (V).

V ₂ - pingeallikas või pingelangus voltides (V).

V ₃ - pingeallikas või pingelangus voltides (V).

Pinge paralleelselt

Paralleelselt pingeallikatel või pingelangustel on võrdne pinge.

V_T = V₁= V₂= V₃=...

V _T - ekvivalentne pingeallikas või pingelangus voltides (V).

V ₁ - pingeallikas või pingelangus voltides (V).

V ₂ - pingeallikas või pingelangus voltides (V).

V ₃ - pingeallikas või pingelangus voltides (V).

Pingejagur

Jadamisi ühendatud takistitega (või muu impedantsiga) elektriskeemi puhul on takisti R _{i pingelang V}_i :

$V_i=V_T\: \frac{R_i}{R_1+R_2+R_3+...}$

Kirchhoffi pingeseadus (KVL)

Vooluahela pingelanguste summa on null.

∑ V_k = 0

DC ahel

Alalisvoolu (DC) genereerib konstantse pinge allikas, näiteks aku või alalispinge allikas.

Takisti pingelangust saab arvutada takisti takistuse ja takisti voolu järgi, kasutades Ohmi seadust:

Pinge arvutamine Ohmi seadusega

V_R = I_R × R

_VR - takisti pingelang, mõõdetuna voltides (V )

I _R - vooluvool läbi takisti, mõõdetuna amprites (A)

R - takisti takistus mõõdetuna oomides (Ω)

Vahelduvvooluahel

Vahelduvvool genereeritakse siinusekujulise pingeallika abil.

Ohmi seadus

V_Z = I_Z × Z

V _Z - pingelangus koormusel, mõõdetuna voltides (V)

I _Z - voolu läbiv koormus, mõõdetuna amprites (A)

Z - koormuse impedants mõõdetuna oomides (Ω)

Hetkeline pinge

v(t) = V_max × sin(ωt+θ)

v(t) - pinge ajahetkel t, mõõdetuna voltides (V).

V _max - maksimaalne pinge (=siinuse amplituud), mõõdetuna voltides (V).

ω - nurksagedus mõõdetuna radiaanides sekundis (rad/s).

t - aeg, mõõdetuna sekundites (s).

θ - siinuslaine faas radiaanides (rad).

RMS (efektiivne) pinge

V_rms = V_eff = V_max/ √2 ≈ 0.707 V_max

V _rms – RMS pinge, mõõdetuna voltides (V).

V _max - maksimaalne pinge (=siinuse amplituud), mõõdetuna voltides (V).

Pinge tipust tipuni

V_p-p = 2V_max

Pingelangus

Pingelangus on elektripotentsiaali või potentsiaalide erinevuse langus elektriahela koormusel.

Pinge mõõtmine

Elektripinget mõõdetakse voltmeetriga. Voltmeeter on paralleelselt ühendatud mõõdetava komponendi või vooluringiga.

Voltmeetril on väga kõrge takistus, nii et see peaaegu ei mõjuta mõõdetud vooluringi.

Pinge riigiti

Vahelduvvoolu toitepinge võib riigiti erineda.

Euroopa riigid kasutavad 230 V, Põhja-Ameerika riigid aga 120 V.

Riik	Pinge [Volti]	Sagedus [Hertz]
Austraalia	230V	50 Hz
Brasiilia	110V	60 Hz
Kanada	120V	60 Hz
Hiina	220V	50 Hz
Prantsusmaa	230V	50 Hz
Saksamaa	230V	50 Hz
India	230V	50 Hz
Iirimaa	230V	50 Hz
Iisrael	230V	50 Hz
Itaalia	230V	50 Hz
Jaapan	100V	50/60 Hz
Uus-Meremaa	230V	50 Hz
Filipiinid	220V	60 Hz
Venemaa	220V	50 Hz
Lõuna-Aafrika	220V	50 Hz
Tai	220V	50 Hz
Ühendkuningriik	230V	50 Hz
USA	120V	60 Hz

Elektrivool ►